| EN | ET | RU
National Node of the BCH

Lisainfot

GMO

Geneetiliselt muundatud organism (lühendatult GMO) on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa (näiteks kahe lille hübriide ei loeta selles mõttes GMO-deks).

ÜLEVAADE BIOTEHNOLOOGIA JA BIOLOOGILISE OHUTUSE ALASTEST KONVENTSIONAALSETEST OHUTUSNÕUETEST, MIDA RAKENDATAKSE EESTI VABARIIGIS

Conventional safety requirements exercised in Estonia Republic for biotechnology and biology

Töö tellija Keskkonnaministeerium
Teostaja Riina Õunmaa, 2002
Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud töö eesmärgiks oli koostada ülevaade biotehnoloogia ja bioloogilise ohutuse alastest konventsionaalsetest ohutusnõuetest, mida rakendatakse Eesti Vabariigis.

Ülevaate koostamiseks pöördusime järgnevate riigiasutuste poole:
RIIKLIKUD JÄRELEVALVEASUTUSED
Tolliamet
Taimetoodangu Inspektsioon
Taimse Materjali Kontrolli Keskus
Keskkonainspektsioon
Tööinspektsioon
Veterinaar- ja Toiduamet
Tervisekaitseinspektsioon

Samuti küsisime infot järgmistest asutustest:
UURIMISASUTUSED/UURIMUSPROJEKTID
Keemia kesklabor
Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut
SA Geenikeskus
Toidumikrobioloogia Labor
Sotsiaalministeerium
REC Estonia
OÜ Keskkonnauuringute Keskus
Tervishoiuamet
Tarbijakaitseamet
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

1.1 Maksu ja Tolliamet

Tolliamet ei tegele biotehnoloogilise ja bioloogilise alase järelevalvega. Tema funktsiooniks on maksude kogumine. Tolliamet jälgib, et kauba päritolusertifikaadil oleks GMO kohta märge. Sisulise järelevalve teostajaks on Veterinaar- ja Toiduamet ning Taimetoodangu Inspektsioon, kelle ametnikud on ööpäev läbi selleks riigi poolt määratud piiripunktides. Nemad kontrollivad dokumentatsiooni ja kaupa.

1.2 Taimetoodangu Inspektsioon

Fütosanitaaria alased karantiini ja ohutu importimise meetmed

Rakendatavateks fütosanitaarmeetmeteks on Taimekaitseseaduse (RT I 2000, 29, 169) alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega reguleeritud erimeetmed, mida rakendatakse teatud ohtlike kahjustajate leviku tõkestamiseks. Samuti sätestab seadus karantiinsete meetmete rakendamise ohtliku kahjustaja leviku erijuhtudel ning tõrjekulude kompenseerimise korra. Samasisulisteks meetmeteks on ka seadusandlikult kehtestatud taimede ja taimsete saaduste teatud piirkondadest sisseveo piirang ning kohustuslik fütosanitaarne kontroll riigipiiril (Taimetervise erinõuded RT I 2000, 77, 488).

Ülejäänu osas kehtivad eriseadustes sätestatud üldisemat laadi piirangud (importija registris ja/või 24 tundi etteteatamist, dokumentide kontroll piiril ja/või kaupa ei tollita lahti enne kui inspektsiooni järelevalveametnik on andnud nõusoleku).

Kontroll tollipunktides ja Rahvusvaheline Taimekaitse Konventsioon

Taimetoodangu Inspektsioon viib läbi fütosanitaarset kontrolli Vabariigi Valitsuse määruses 29.sept 2000 nr 315 loetletud piiril asuvas tollipunktis kontrollitavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetellu kuuluvatele materjalidele. Kontroll toimub kooskõlas Rahvusvahelise Taimekaitse Konventsiooni (RT II 2000, 27, 167) sätetega. Ülevaatuse käigus kontrollitakse fütosanitaarse sertifikaadi olemasolu ja vastavust FAO Rahvusvahelise Fütosanitaarmeetmete Standardiga nr 12 ja Vabariigi Valitsuse määruses 29.sept 2000 nr 317 kehtestatud vorminõuetele ning materjali vastavust taimetervise erinõuetele (Vabariigi Valitsuse määruses 29.sept 2000 nr 318).

Saastumiskahtlasest kaubasaadetisest võetakse kontrollproovid (Vabariigi Valitsuse määruses 17.jaan 2001 nr 25- proovide võtmise kord). Ülevaatuse tulemuste alusel teeb Taimetoodangu inspektsiooni järelevalveametnik saatedokumentidele sissevedu lubava või keelava märke.

Lihtsustatud korras sissevedu

Lihtsustatud korras on taimsete toodete sissevedu lubatud teadusliku uurimise, sordivõrdluskatsete ja välisriikide diplomaatiliste esinduste jaoks, samuti kaubanäidiseid ning reisijaga kaasas olevat ja postipakkides saadetavat isiklikuks tarbimiseks kasutatavat materjali piiratud kogustes (Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sisseveo kord ning lihtsustatud korras sisseveoks lubatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide loetelu, lubatud kogused ja nende sisseveo lihtsustatud kord RT I2000, 77, 486).

Taimepass

Alates 17. aprillist 2002 peavad taimede ja taimsete saaduste maaletoojad olema esitanud taotluse ja vajalikud andmed taimetervise registris registreerimiseks (Tootmise asukohas kontrollitavate ja taimepassiga varustatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide nimekiri; taimepassi ja fütosanitaarsertifikaadi sisu- ja vorminõuded ning nimetatud dokumentide väljastamise, asendamise ja säilitamise kord RT I 2000, 77, 487).

Ohtlikud taimekahjustajad ja nendega võitlemine

Kontroll teatud liikide umbrohtude leviku üle on reguleeritud seemne ja paljundusmaterjali tootmist käsitlevas seadusandluses (RT I 1998, 52/53, 771; 1999, 95, 843; 2000, 29, 169) ehk määratud liiki umbrohte ei tohi esineda taimede kasvukohal ega sertifitseeritud seemnes. Lisaks on määratud umbrohtude liigid, mida vastavalt söödaseadusele (RT I 2002, 18, 97) ei tohi esineda loomasöödas.

Kontroll taimekahjustajate üle toimub Taimekaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides määratud ulatuses. Kehtestatud on ohtlike kahjustajate loetelu (koosneb kahest osast: kahjustajad, mida teadaolevalt Eestis ei esine ning kahjustajad, mille esinemine on tuvastatud, kuid mille levik on kontrolli all) ning taimede ja taimsete saaduste sisseveo erinõuded taimedele ja taimsetele saadustele, millega kahjustaja võib levida (RT I 2000, 74, 465. 2001, 50, 294; RT I 2001, 10, 45).

1.3 Taimse Materjali Kontrolli Keskus

Ohtlikke taimekahjustajate ning pestitsiidide jääkide määramine

Taimse Materjali Kontrolli Keskus teostab analüüse umbrohuseemnete alal Seemnelaboris, ohtlikke taimekahjustajate alal Taimetervise Laboris ning mükotoksiinide, raskemetallide ja taimekaitsevahendite jääkide määramise osas Jääkide ja Saasteainete Laboris.

Riikliku järelevalve proovid võetakse Taimetoodangu Inspektsiooni ning Veterinaar- ja Toiduameti poolt ning tuuakse Taimse Materjali Kontrolli Keskusse, kus teostatakse analüüsid. Analüüsitulemused saadetakse proovi toonud Järelevalve asutusele tagasi ning vajadusel rakendavad järelevalveasutused meetmeid.

1.4 Keskkonnainspektsioon

Järelevalve võõrliikide ja geneetiliselt muundatud organismide üle nende loodusesse viimisel

Keskkonnainspektsioon teostab järelevalvet võõrliikide ja geneetiliselt muundatud organismide loodusesse viimise üle vastavalt Keskkonnajärelevalve seadusele (RT I 2001, 56, 337) ning Keskkonnainspektsiooni põhimäärusele (RTL 2002, 46, 635).

Keskkonnajärelevalve seadus määratleb keskkonnajärelevalve olemuse ja kehtestab keskkonnajärelevalvet teostavate, samuti keskkonnajärelevalvele allutatud isikute ning asutuste õigused ja kohustused ning järelevalvetoimingute korra. Keskkonnainspektsioon tegutseb keskkonnakaitse kõigis valdkondades.

Riigi keskkonnakaitseinspektoril on tegutsemisõigus kogu Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval alal ning Eesti Vabariigis registreeritud laevadel, sõltumata nende asukohast

Keskkonnajärelevalve hõlmab loodusressursse kasutava isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimise ning ebaseadusliku tegevuse peatamise või lõpetamise ning keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimise, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimise ning ebaseadusliku tegevuse peatamise või lõpetamise.

Taime, looma või muu organismi, mille kasutamine on reguleeritud seadusega või rahvusvahelise lepinguga, või nendest valmistatud toodete Eestisse sisse- või väljaveo, kasutamise või nendega sooritatavate tehingute, samuti geneetiliselt muundatud organismide ja neid sisaldavate toodete kasutamise või selliste organismide või toodetega sooritatavate tehingute kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine kuulub Keskkonnainspektsiooni pädevusse.

Järelevalvetoimingute käigus on keskkonnainspektoril õigus võta kontrollproove minimaalses vajalikus koguses tasuta.

Geneetiliselt muundatud organismide sattumist keskkonda reguleerib Eestis “Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus”, mis võeti Riigikogu poolt vastu 13. jaanuaril 1999. a. ja on avaldatud Riigi Teataja esimeses osas 1999. a. numbris 10 artiklinumbriga 151 (RT I 1999, 10, 151). Nimetatud seaduse alusel on moodustatud tegevust korraldav geenitehnoloogiakomisjon, mille põhimääruse kinnitas Vabariigi Valitsus 2. novembril 1999. a. määrusega nr 331 (RT I 1999, 84, 768). Järelevalvet seaduse täitmise üle teostatakse “Keskkonnajärelevalve seaduses” (RT I 1997, 86, 1460) sätestatud korras.

Eesti Vabariigi haldusterritooriumi sanitaarkaitse on korraldatud Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 1993. a. määruse nr 95 (RT I 1993, 17, 284) “Sanitaarkaitse kohta Eesti Vabariigi haldusterritooriumil” kohaselt.

1.5 Tööinspektsioon

Töötingimusi geneetiliselt muundatud organismidega töötamisel reguleerib “Geneetiliselt muundatud mikroorganismideorganismide suletud keskkonnas kasutamise seadus” (RT I 2001, 97, 603), mille täitmise üle teostavad järelevalvet Tööinspektsioon ja keskkonnajärelevalve asutus.

1.6 Veterinaar- ja Toiduamet

Veterinaar- ja toiduohutuse alased karantiini ja ohutu importimise meetmed

Veterinaar- ja Toiduamet pädevusse kuuluvad veterinaar- ja toiduohutuse meetmed. Elusloomade, toidutoorme ja toidu maaletoomist üle riigipiiri reguleerivad: Toiduseadus (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 79), Loomatauditõrje seadus (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 78), Vabariigi Valitsuse määrus nr 221 07.07.01, Põllumajandusministri määrus nr 5 16.01.02 Veterinaar- ja Toiduamet reeglina kasutab Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi teenuseid (Tallinna VTL, Väike- Paala 3, Paide VTL, Prääma, Järvamaa, Pärnu VTL, Haapsalu mnt 86). Kõik kontrolli protseduurid on reguleeritud õigusaktidega, proovide võtmise kord ja sagedus on VTA peadirektori poolt kinnitatud käskkirjaga, proovivõtu plaanides.

Sisse- ja väljaveol kontrollitavate kaupade loetelu, eriloa nõuded

Põllumajandusministri 16. jaanuari 2002. a määrusega nr 5 kehtestatakse sisse- ja väljaveol kontrollitavate kaupade loetelu, eriloa sisunõuded ning selle taotlemise ning väljaandmise kord, loomade ja loomsete saaduste ning toidu ja toidutoorme üle järelevalve teostamise kord.

Määruses loetletud kaupade kavandatava sisseveo korral peab kauba sisseveo eest vastutav isik esitama taotluse eriloa saamiseks Veterinaar- ja Toiduametile, kus see vaadatakse läbi 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kaup peab «Loomatauditõrje seaduse» § 20 lõike 1 kohaselt pärinema riigist või selle piirkonnast, mille episotoloogiline olukord vastab Eestis kehtivatele nõuetele. Määruses loetletud kauba läbiv transiit on lubatud ainult juhul, kui kauba sisseveo eest vastutav isik on teavitanud Veterinaar- ja Toiduametit sihtkohariigi pädeva järelevalveasutuse nõusolekust selle kauba sisseveoks. Teada peab olema Eesti Vabariigi piiripunkt, mille kaudu kaup saabub, kauba sisseveo eesmärk, kauba esmane ladustamiskoht, mille on kooskõlastanud Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse selleks volitatud järelevalveametnik.

Riikliku järelevalve korras läbiviidud kontrolli tulemusena nõuetekohaseks tunnistatud määruses loetletud kaupade kohta väljastab veterinaarjärelevalve ametnik kaubaga kaasasoleva looma tervist või kauba ohutust tõendava sertifikaadi alusel vastava tõendi, teeb eeldatavalt kohaldatavale tolliprotseduurile vastava templiga järelevalve läbimist tõendava märke kauba saatedokumentidele ja kinnitab oma allkirja isikliku nummerdatud pitseriga. Sertifikaadi originaal jääb piiripunkti, kui see ei ole väljastatud esitamiseks mõne teise riigi pädevale järelevalveasutusele.

Kontroll tollipunktides

Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2001. a määrusega nr 221 kehtestatakse loomade ja loomsete saaduste, toidu ja toidutoorme, söötade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioonis (CITES) loetletud kaupade impordiks ja ekspordiks lubatud tollipunktide loetelu kehtestamine ning nõuded loomade ja loomsete saaduste impordiks ja ekspordiks ettenähtud tollipunktidele.

Eesti kaupade nomenklatuuris sisalduvate, loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) lisadesse kantud liikide isendite sissevedu Eesti Vabariigi territooriumile ja väljavedu Eesti Vabariigi territooriumilt on lubatud käesolevas määruses paragrahv 6 lõikes 1 loetletud tollipunktide kaudu.

Uuendtoit Geneetiliselt muundatud organismide kasutamisel toiduks, on “Toiduseaduse” (RT I 1999, 30, 415) § 13 kohaselt tegemist uuendtoiduga. Uuendtoidu lubamine turule on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1999. a. määrusega nr 446 (RT I 2000, 3, 18) kinnitatud “Uuendtoidu nõuetekohasuse hindamise metoodika ning käitlemise lubade taotlemise ja andmise korraga”. Otsuse uuendtoidu lubamiseks turule teeb Veterinaar- ja Toiduamet, konsulteerides enne uuendtoidukomisjoniga. Peamiste selliste toiduainete – sojaoa ja maisi – puhul on Vabariigi Valitsus 30. mai 2000. a. määrusega nr 176 (RT I 2000, 43, 275) kinnitanud “Geneetiliselt muundatud sojaubadest või maisist saadud toidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded”.

Uuendtoidu nõuetekohasuse hindamise metoodika ning käitlemise lubade taotlemise ja andmise kord (Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1999. a määrus nr 446 )

Uuendtoidu käitlemise loa saamiseks esitab käitlemise luba taotlev isik Veterinaar- ja Toiduametile vastavasisulise taotluse.

Taotlus käitlemise loa saamiseks

Käitlemise loa saamiseks esitatav taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
  • taotleja nimi, elu- või asukoht ja aadress ning sidevahendite numbrid
  • uuendtoidu tootmiseks või valmistamiseks planeeritava käitlemisettevõtte asukoht ja aadress
  • uuendtoidu, mille käitlemiseks luba taotletakse, nimetus ja kirjeldus
  • uuendtoidu eeldatav toodangu- või impordimaht.

Taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid
  • uuendtoidu tehniline kirjeldus, mis peab sisaldama vähemalt «Toiduseaduse» paragrahvis 24 nimetatud andmeid
  • uuendtoidu valmistamise tehnoloogilise protsessi kirjeldus
  • andmed uuendtoidu varem toiduks kasutamise kohta, kui seda uuendtoitu on teadaolevalt toiduna kasutatud
  • andmed eeldatava harjumuspärase ja maksimaalse päevase tarbimismäära kohta
  • uuendtoidu hindamiseks teostatud uuringute tulemused, mis tõendavad uuendtoidu vastavust «Toiduseaduses» ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele. Uuendtoidu hindamiseks peavad olema teostatud toiteväärtuse uuringud, mikrobioloogilised, toksikoloogilised ja teised uuringud, millega tõendatakse, et see uuendtoit on ohutu inimese tervisele, vastab teistele tavatoidule kehtestatud nõuetele ning ei erine asendatavast toidust määral, mis muudab uuendtoidu tarbijale toiteväärtuselt ja omastatavuselt ebasoodsamaks
  • geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva uuendtoidu puhul koopia toote turustamise loast, mis on väljastatud «Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse» (RT I 1999, 10, 151) peatükis 3 sätestatud korras. Veterinaar- ja Toiduamet võib nõuda taotlejalt täiendavalt toote turustamise loa väljastamise aluseks olnud andmete ja dokumentide esitamist.

Taotlusele lisatakse ettepanek uuendtoidu kavandatava märgistuse kohta. Ettepaneku koostamisel lähtutakse lisaks «Toiduseaduse» alusel kehtestatud toidu märgistusele esitatavatele nõuetele ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise korrale järgmistest põhimõtetest:
  • uuendtoidu puhul, millel puudub ekvivalentne tavatoit, peab andma teavet uuendtoidu mis tahes omaduse kohta, nagu koostis, toiteväärtus, toitumisalane mõju või teised analoogilised omadused, mille tõttu seda toitu käsitletakse uuendtoiduna. Sellisel juhul näidatakse muundatud omadus ja selle muundamiseks kasutatud meetod
  • uuendtoidu puhul, mis sisaldab ekvivalentses tavatoidus mitteesinevat koostisosa ning seetõttu võib selle uuendtoidu tarvitamine kutsuda teatud tarbijate grupil esile tervisehäireid või eetilisi probleeme, peab andma teavet sellise koostisosa olemasolu kohta
  • geneetiliselt muundatud organisme sisaldava või neist koosneva uuendtoidu puhul peab andma teavet geneetiliselt muundatud organismi kohta vastavalt «Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse» paragrahvis 20 sätestatule.

Kui tegemist on geneetilistest muundatud organismidest saadud uuendtoiduga, mille saamiseks kasutatud geneetiliselt muundatud organismide käitlemiseks on vastavalt käesolevale korrale antud luba ning seetõttu ei ole nendest geneetiliselt muundatud organismidest saadud uuendtoidu käitlemiseks eraldi luba vaja taotleda.

Uuendtoidu käitlemise loa andmine

Veterinaar- ja Toiduamet vormistab käitlemise loa, milles näidatakse ära järgmised andmed:
  • käitlemise loa väljastamise kuupäev ja registreerimisnumber
  • käitlemise loa saaja nimi, elu- või asukoht ja aadress
  • uuendtoidu nimetus ja kirjeldus
  • vajaduse korral uuendtoidu täpsem kasutusala, kasutusviis või muud kasutamise tingimused
  • uuendtoidu märgistuse kirjeldus.

Arvestuse pidamine ja andmete säilitamine

Veterinaar- ja Toiduamet peab esitatud taotluste ja väljastatud käitlemise lubade arvestust ning säilitab käitlemise loa taotlemisel esitatud taotlused, andmed ja dokumendid.

1.7 Tervisekaitseinspektsioon

Tervisekaitseinspektsioon tugineb oma tegevusesTervisekaitseinspektsiooni põhimäärusele (RTL 2002, 39, 528).

Terviseohutuse (sh epidemioloogia) alased meetmed

Tervisekaitseinspektsiooni tegevusvaldkonnaks on lõpptarbijale üleantava toidu ja selle käitlemise, joogivee ja selle käitlemise, ilu-, isiku- ja turismiteenuse, tarbekaupade, toidu- ja joogiveega kokkupuutuvate materjalide, kosmeetikavahendite, lõpptarbijale üleantavate kemikaalide, lastekaupade, laste-, õppe-, hoolekande-, tervishoiuasutuste ja apteekide, supelrandade ja suplusvee, müra ja mitteioniseeriva kiirguse taseme terviseohutus, nakkushaiguste seire, immunoprofülaktika ning nakkushaiguste leviku tõkestamine.

Tervisekaitseinspektsioon teostab toidukäitlemisettevõtete tunnustamist ja nende enesekontrollisüsteemide kooskõlastamist, teostab tervisekaitse laboratoorseid uuringuid, määrab ja hindab füüsikalistest, keemilistest, bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud terviseriske ning teostab riskijuhtimist ja töötleb teavet ohutegurite kohta elukeskkonnas.

Tervisekaitseinspektsioonil on:
  • keskkonnatervise ekspertiisiosakond, mille põhiülesanne on korraldada ja teostada toodete ning teenuste terviseohutuse ekspertiisi; toodete ja teenuste ohutuse teabe vahetamist teiste ametkondade ja riikidega; elanike tervisekaitse kaebuste lahendamist
  • planeerimise ja monitooringu osakond, mille põhiülesanne on korraldada elukeskkonna füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste ohutegurite jälgimist, ohutegurite info kogumist ja analüüsimist, hinnata terviseriske ja prognoosida elanike terviseseisundit, teavitada avalikkust elukeskkonna seisundist ja planeerida tervisekaitse riiklikku järelevalvet
  • epidemioloogiaosakond, mille põhiülesanne on korraldada tegevust nakkus- ja parasitaarhaiguste tõrjeks, nakkus- ja parasitaarhaigustesse haigestumise arvelevõtmiseks, immuniseerimise läbiviimiseks ja immuunsusseisundi jälgimiseks

2.1 Keemia Kesklabor

Ei tegele antud küsimustega.

2.2 Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubiolooga Instituut

Ei tegele antud küsimustega.

On üks grupp, kes tegeleb bioremediatsiooniga (bioloogiliste vahendite kasutamine keskkonnaseisundi jälgimisel ja mitmesuguste saastainete kahjutustamisel) kuid seda ei tehakse laboritingimustes ja mitte looduskeskkonnas.

2.3 SA Geenikeskus

Otseselt Geenikeskus GMO-temaatikaga ei ole seni tegelenud.

2.4 Toidumikrobioloogia Labor

Toidumikrobioloogia laboris tehakse vaid tellitud analüüse- kontrollime erinevate mikroorganismide olemasolu ja kogust. Samuti on olemas mükoloogia osakond, kus määratakse hallitus-ja pärmseente liike, toksilisust.

2.5 Sotsiaalministeerium

"Rahvatervise sihtprogrammist" finantseeritud töö - Projekt 99-25 "Geneetiliste ja keskkonnafaktorite mõu Eesti elanikkonna tervisele", projektijuht Andres Metspalu, kinnitati vastavalt sotsiaalministri 24. märtsi 1999. käskkirjale nr 94. Projekti rahastati 100 000 krooni ulatuses 1999 aastal.

Rahvatervise sihtprogrammi juhtkomitee koosolekul, mis toimus 02. veebruar 2000 otsustati, et Projekti 99-25 finantseerimine peatada sihtprogrammist rahaliste vahendite suurenemiseni. Seega on Rahvatervise ja Sotsiaalkoolituse Keskuses eelnimetatud projekti taotlus ja vahearuanne, milleks on Geenivaramu loomise kava ja veel 2000 a. taotlus, mis jäeti rahuldamata. Kõik materjalid on paberkandjal.

Lisainformatsiooni võite saada: Rahvatervise ja Sotsiaalkoolituse Keskus Hiiu 42 Tallinn 11619.

2.6 REC Estonia

REC Estonia on tegelenud avalikkuse teavitamise/info projektidega GMOsid puudutavatel teemadel.

2.7 OÜ Keskkonnauuringute Keskus

Ei tegele antud küsimustega.

2.8 Tervishoiuamet

#.

2.8 Tarbijakaitseamet

Tarbijakaitseamet teeb turujärelevalvet vastavalt õigusaktidega sätestatud nõuete üle. Toiduseadus ja selle alamaktid kuuluvad nende valdkonda. Sellest tulenevalt kavandab Tarbijakaitseamet ka oma kontrolli plaane ja GMO osas on märgistus.

2.9 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

Geneetiliselt modifitseeritud mikroorganisme (edaspidi GMM) kasutab insenergeneetikaga tegelev labor päevast päeva, kuna rekombinantse DNA paljundamine toimub bakterites. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis kasutatakse sel eesmärgil baktereid Escherichia coli ning Agrobacterium tumefaciens.

Nende GMM-de mõju keskkonnale Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis spetsiifiliselt uuritud pole, kuna kõik saadud GMM-d on mõeldud kasutamiseks üksnes suletud tingimustes laboris ja seega puudub otsene vajadus nende keskkonnamõjude hindamiseks.